Universum Inimeses ja Inimene Universumis

Laurits Leedjärv
Tartu Observatoorium

Inimene on Universumi osa, neid kaht mõistet ei saa vastandada. Tänapäeva Inimese füüsilises olemuses peitub suur osa Universumi ajaloost. Universumi alghetkedel ca 13,7 miljardit aastat tagasi tekkisid ainult vesiniku ja heeliumi aatomid. Planeedid ja neid asustavad elusolendid koosnevad aga peamiselt hoopis teistsugustest keemilistest elementidest: süsinik, hapnik, räni, raud jne. Kõik need elemendid on sünteesitud termotuumareaktsioonidel tähtede sisemuses. Kuigi tähed moodustavad tänapäeva teadmiste kohaselt vähem kui 0,3 % Universumi energiatihedusest, on neil oluline roll Universumi keemilises evolutsioonis. Planeedid ja elusolendid saavad tekkida alles siis, kui tähed on tootnud piisaval hulgal vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente. Piltlikult öeldes on iga aatom meist igaühe kehas pärit tähtedest. Et tähed saaksid termotuumareaktoritena toimida ja et Universumil oleksid praegu vaadeldavad omadused, peavad teatud füüsikakonstantide väärtused ja nende omavahelised suhted olema väga täpselt välja häälestatud. Juba väike erinevus praegustest väärtustest viiks hoopis teistsuguse Universumini, kus ei oleks planeete ega elu. Siit võib tekkida küsimus, kas äkki Universum ongi “projekteeritud” nii, et seal kunagi peaks tekkima (mõistuslik) elu?