Põhilised kliima muutusi mõjutavad faktorid Põhja-Euroopas k.a. Eesti

Kalju Eerme
Tartu Observatoorium

Kliima on inimtsivilisatsiooni eksistentsi tegur. Heitlik kliima vormiss inimese tsivilisatsiooni luua suutvaks liigiks. Tsivilisatsiooni tekkimine ise oleks ilma sadu aastaid kestva stabiilse kliimata vaevalt võimalikuks osutunud.

Kliimat kujundavad stabiilset seisundit tagavad protsessid kogu maakera haaravas isereguleeruvas süsteemis. Taolises süsteemis ei ole põhjuse ja tagajärje vahelised seosed üksühesed, lihtsakoelised ega domineerivalt deterministlikud. Alati esineb sisemine looduslik muutlikkus, mis ei olenegi välistingimuste muutumisest.

Tänu Golfi hoovuse ja tema jätkude näol toimivale looduslikule keskküttele on talvine Põhja-Euroopa ja Eesti kliima soojem vastavate laiuskraadide keskmisest. Sooja saame seda enam, mida suurem hulk mida soojemat vett mida kiiremini tsirkuleerib. Jahedama õhuga laiuskraadidel toimub sooja ülekanne veelt õhule, mille juures on tähtis osa tormidel. See, et tuuled sooja idakaartesse toovad, tuleneb juba maakera pöörlemise suunast. Talvel sooja ja suvel jahedat pilvist ilma toovad tsüklonid liiguvad madala ja kõrge rõhu piirjoont polaarfronti pidi. Polaarfrondi vonklemise määravad atmosfääris planetaarset mastaapi lained (Rossby lained), mille harjade kohal on kõrge rõhk ning õhuvool läheb neist mitte üle vaid ümber. Kui jääme võimsa kõrgrõhu harja alla, siis tulevad ilmad päikeselised kuid talvel külmad. Osa soojast saavad siis endale Gröönimaa ja Kanada. Talved ja suved on omavahel üsna sõltumatud. Neid kujundavad erinevad makroprotsessid.

Maailma jääst paikneb 99.85 % Antarktika ja Gröönimaa jääkilpides. Merejää nende ümbruses on viimasel kümnendil muutunud õhemaks ja hõredamaks. Sellises olukorras peaksid mandrijää kilbid pigem kasvama, sest niiskemast ja soojemast õhust sajab rohkem lund.

Maapinnal mõõdertud temperatuuri andmed ei kajasta globaalset soojenemist kuigi adekvaatselt.. Soojenedes peaks troposfäär paisuma ja tema kohal paiknevad stratosfäär+mesosfäär tõmbuma õhemaks, kuna seal kasvuhoonegaasid ei soojenda vaid jahutavad. Stratosfääri sündmustel on suur mõju ka maapinna taseme tuultele. Soojadel aegadel on suhteliselt isoleeritud troopikavööndi kõrval olnud lai ja külmadel aegadel kitsas parasvööde. Talvine polaarfrondiga piiratud arktiline õhupööris peaks globaalse soojenemise korral tõmbuma väiksemaks, mis alates 1970. aastast ongi toimunud.

Tuleviku kliimat ei saa prognoosida primitiivsetest arusaamadest lähtuvalt, kuigi see on ahvatlev. Samas pole põhjust pidada prognoosimist üldse võimatuks.