Eneseteostus: kas terve või kahjustatud psüühika?

Kaivo Thomson, Ph.D
Tallinna Pedagoogikaülikool

Võidud iga hinna eest viivad mõõdukuse piiride ületamiseni. Igasuguse koormuse mõõdukuse piiride ületamine kurnab psüühikat. Kurnatud psüühika tingib lõppkokkuvõttes tegevusest loobumise. Huvi valitud ala vastu kaob ja loobutakse enne, kui jõuab lõplikult välja areneda genoomis olemasolev nii võimete kui ka vastavate oskuste-vilumuste potentsiaal.

Eelkõige on loobumise põhjused psüühilist laadi. Sellele võivad järgneda somaatilised probleemid. Lisaks võivad psühhotraumad mõjutada isiksust nii, et hiljem võib ka igapäevases suhtlemises tekkida probleeme.

Selleks, et enesteostus ei kahjustaks psüühikat, tuleks rakendada saavutusmotivatsiooni teooria (Atkinson, 1974) mõistet. Saavutusmotivatsiooni teooria valguses saab eristada eneseteostuses kahte põhimõtteliselt erinevat teed. On põhimõtteline erinevus, kas mõtted on suunatud edu saavutamisele ja enda võimete arendamisele või kaotuste vältimisele. Ühel juhul on liikumapanevaks jõuks soov leida endas olevad eeldused ja neid arendada, teisel juhul sunnib ennast pingutama hirm kaotuste ees andmata aru enda võimetest.

Rakendades saavutusmotivatsiooni teooriat ja arvestades samal ajal individuaalseid erinevusi, saab leida võimetele vastavad eesmärgid. Võimetele vastavate eesmärkide realiseerumine ei toimu iseenesesest. Selleks on vajalik teadvustada eesmärkide hierarhiline seos, mille õige struktuuri korral tekib nn eesmärkide struktuuri sünergia. Eesmärkide struktuuri sünergia rakendub nelja kategooria kaudu, milleks on läbipõlemise välistatus, keskendumine, kreatiivsus, mobiliseerimisvõime ja püsivus.

Eesmärkide struktuuri sünergia moodustub tagajärgeesmärkide, esinemiseesmärkide ja tegevuseesmärkide hierarhilisest seosest. Tagajärgeesmärkide all mõistetakse lõpptulemust. Esinemiseesmärkide alla kuuluvad vastavat ala moodustavad koostisosad ja vajalikud teadmised, kehalised ning kognitiivsed võimed. Tegevuseesmärgid on esinemiseesmärkide nimetatud komponente tagavate tegevuste ja oskuste hulk. Tekkiva sünergia alusel väljatöötatud kompetents tugineb eesmärkide püstitamise teooriale (Locke, Latham 1990).

Eesmärkide hierarhilise struktuuri kasutuselevõtu idee on suunata indiviid tagajärgeesmärkidele mõtlemiselt esinemiseesmärkide täitmisele. Esinemiseesmärgid saavutatakse tegevuseesmärkide abil, millede täitmine tagatakse omakorda spetsiifiliste meetodite poolt. Õige esinemiseesmärkide järjestuse väljatöötamisega ja rakendamisega kaasnevad ka planeeritud tagajärgeesmärgid justkui iseenesest.

Eesmärkide struktuuri sünergia ilmnemiseks, mis tuleneb eelnimetatud neljast kategooriast, on vajalik:

1. Määratleda komponentide hulk, millest valdkond koosneb;
2. Välja töötada erinevad strateegiad ehk esinemiseesmärkide järjestused;
3. Teadvustada endale eesmärke pidevalt;
4. Võtta kasutusele hindamissüsteemid esinemiseesmärkide täitmise kontrollimiseks;
5. Tunnustus ja toetus esinemiseesmärkide täitmise protsessis.

• Atkinson J.W. (1974). The mainstream of achievement-oriented activity. In J.W. Atkinson & J.O. Raynor (Eds.), Motivation and achievement (pp.13-41). New York: Halstead.
• Locke E., Latham G. (1990). A Theory of Goal Setting and Task Perfomance. Engelwood Cliffs, NJ: Prentice Hall.