Psühhosotsiaalsete faktorite mõju südame isheemiatõve arengus

Jüri Kaik
Eesti Kardioloogia Instituut

Kahekümne esimese sajandi alguseks on südame isheemiatõbi kogu maailmas surmapõhjustest esikohal. Erinevalt selle haiguse teistest põhiriskifaktoritest - arteriaalne hüpertensioon, düslipideemia, suitsetamine, metaboolne sündroom - on kroonilise psühhosotsiaalse stressi tasalülitamise võimalused piiratud. Põhjuslik seos püsivate stressifaktorite - indiviidi madal sotsiaalne positsioon ühiskonnas, madal haridustase, rahulolematus peresuhete ja elukutsega, pikajalised tervise- ja finantsprobleemid, krooniline ärevus ja depressioon, sotsiaalne isolatsioon, jmt. - ning südame isheemiatõve esinemissageduse ja raskusastme vahel on kinnitust leidnud viimase kahe aastakümne uurimistulemuse põhjal. Nii näiteks 1993. aastal USA-s läbiviidud uuringu andmetel oli algharidusega müokardiinfarktiga patsientide haiglasisene suremus kolm korda ja nelja aasta suremus kaks korda suurem ülikooliharidusega inimestega võrreldes. On ilmne, et madal haridustase iseenesest ei saanud olla kõrgenenud suremust põhjustav tegur, kuid kuna haridustase ja sellest sõltuv sotsiaalne seisund on industriaalühiskonnas määrava tähtsusega, siis koolihariduse puudujäägist oli kujunenud krooniline stressifaktor. Sõltumata psühhoemotsionaalse stressi iseloomust ja isegi polaarsusest - on kirjeldatud hulgaliset juhtumeid, kus äkksurm on saabunud patsiendile ülimalt soodsa sõnumi päralejõudmisel - realiseerub tema kahjustav toime stereotüüpselt kahe elusorganismi kriitilises situatsioonis ellujäämist tagava üliolulise mehhanismi - sümpaatilise närvisüsteemi (SN) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) püsiva ja mitteadekvaatselt tugeva aktiviseerumise kaudu. Nende süsteemide produtseeritavad mediaatorid - ennekõike angiotensiin II ja noradrenaliin - põhjustavad südame veresoonte endoteeli kahjustumist, lipiidide ladestumist veresoone seina, südamelihase hüpertroofiat, silelihasrakkude migratsiooni ja proliferatsiooni, apoptoosi. Kujuneb välja südamelihase hüpertroofia ja isheemia, langeb eluohtlike rütmihäirete tekkelävi. Kuigi tänapäeval kasutatakse enamike südamehaiguste puhul väga laialdaselt SN ja RAAS aktiivsust alandavaid ravimeid - beeta-adrenoblokaatoreid ja AKE-inhibiitoriteid - on psühhosotsiaalse keskonna optimeerimine olulise tähendusega südame isheemiatõve esmases ja sekundaarses preventsioonis.