Uimastihullus – individuaalne ja kollektiivne rahulolematus teadvusseisundiga

Jaanus Harro
Tartu Ülikooli psühholoogiaosakond
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus

Üldistatult on uimastite tarvitamise põhjuseks soov muuta teadvuseseisundit. Sellise soovi põhjuste otsimisel puutume kokku kõikide inimeksistentsi ja ühiskondi käsitlevate filosoofiliste küsimustega, mistõttu lõplikke ja lihtsaid vastuseid ei maksa loota enne pooltõdedega rahuldumise perioodist küllastumist. Viimasele võiks kaasa aidata olemuslike küsimuste määratlemine. Kuigi uimastite tarvitamises on püütud näha subjekti aktiivse rolli ainumääravust – “sõltuvus on narkomaanis, mitte uimastis” -, on siiski ilmne, et omal algatusel ja isegi vastu autoriteetide keelde tarbitakse vaid suhteliselt väikest rühma keemilisi aineid. Sellel keemiliste ainete rühmal on mõned ühised omadused. Psühholoogiliselt on kõik uimastid eufooriattekitavad ained, ehkki soovitava toime ilmnemine sõltub annusest, indiviidist ja olukorrast. Neurobioloogiliselt on uimastite ühisomadustest nende sõltuvusttekitava toimega kõige paremini seostatav dopamiini vabastav toime eesaju põhimikul naalduvas ehk accumbens-tuumas. Selle toime üldlevinud seostamine eufooriaga on ilmselt siiski eksitav, pigem suunavad uimastid keskaju-eesaju-telje dopamiinineuronite kaudu vaid osaliselt teadvustatavaid motivatsiooniprotsesse. Niisiis mõjuvad uimastid pigem iha kui meeldivuse kaudu. Igal juhul osutab uimastite poolt saavutatud muutumine käitumismustrites sellele, et teadvalt käitumise kontrollimisel on piirid, mille taga on kas teadvustamatu ehk alateadvus või siis lihtsalt teistmoodi teadvus. Kuigi mõnikord on otstarbekas vaadelda uimasteid kui ühtset klassi keemilisi aineid, ei või unustada seda, et erinevate keelatud psühhofarmakonide toimemehhanismid ja toimeilmingud on väljaspool eespoolnimetatud ühisosa erakordselt varieeruvad. Seda muidugi kogu füsioloogiliste protsesside toime spektris, kuid teadvuse aspektist on oluline, et keelatud psühhofarmakonid kutsuvad esile üsna erinevaid teadvuseseisundeid. Uimastite tarvitamine on kindlates seostes ühiskonnas toimuvaga. Uimasteid on tarvitatud alati, kuid erineval määral ja erinevaid uimasteid. Traditsiooniliselt eristuvad uimastitarbijad farmakoni järgi näiteks heroiini- või kokaiinitarvitajaiks, kuid tänapäeval levib üha enam mitmeuimastitarvitamine. Katsed seletada ühe või teise uimasti eelistamist ühes või teises geograafilises piirkonnas sealsete elanike isiksuse eripäradega on olnud tunduvalt abitumad vastavate farmakonide kättesaadavusest lähtuvatest seletustest. Samas võib oletada, et erinevate uimastitega katsetamine peegeldab moodsat vaheldusrikkust elus. Peamiste põhjuste hulka, miks inimesed uimasteid tarvitavad, kuulub see, et teised inimesed neid tarvitavad. See annab eeskuju ja tagab kättesaadavuse. Uimastite tarbimist vähendavad vaid alternatiivsed võimalused psüühiliste seisundite muutmiseks, nagu ka rahulolu iseendaga. Vaadates inimkonna ajaloole tagasi ja ka veidi ettepoole, tuleb väikese muigega soovitada valida võimalikult kahjutu sõltuvus!