Kas tänapäeva ühiskond mehistab naisi?

Ene Pill, MSc, Ilme Hunt
Tallinna Haridusamet
ene.pill@tallinnlv.ee, IlmeHunt@mail.ee

Kaasaegses ühiskonnas määratlevad inimesed ühest küljest ennast ise, teisest küljest on nad sotsiaalselt määratletud läbi nende poolt sotsiaalses valdkonnas tehtava töö. Bourdieu (1990) kontseptsiooni järgi mõjutavad noorte tulevase kutseala valikuid sugu ja vanemate haridustase. Olulist tähtsust kutsevalikul omab sugu, kuna tööturg lähtub endiselt soorollidest. Coser (1991) nimetab sellist olukorda tööturul naiste kultuuriliseks mandaadiks. Ta leiab, et kodune- ja koolielu õpetavad tüdrukutele nende väärtuste erinevust poiste omadest. Naised peavad olema koduhoidjad, mis ongi nende kultuuriline mandaat ja mis paneb nad premodernsesse rolli. Samas rõhutab Coser, et tänapäeval kohati justkui aktsepteeritakse naiste karjääriotsinguid, kuid termin "karjäärinaine" on siiani negatiivse varjundiga.

2003. aasta kevadel viisime koostöös Tallinna Haridusametiga läbi uuringu Tallinna eestikeelsete koolide õpilaste hulgas, mille eesmärgiks oli kutsevalikuga seotud probleemistik. Küsitlusega hõlmati 24 kooli 9. (553) ja 12. klassi (350) õpilased.

Uuringust selgus huvitav tõsiasi - mida kõrgem on tüdrukute keskmine koolihinne, seda enam nende soovid ja püüdlused tulevases elus sarnanevad poiste omadega. Töös on väike valik töövaldkondi, millest omaette paari moodustavad äri ja riigitöö, mõlema soo puhul on need kolme esimese valiku hulgas. Noormeeste puhul on tegemist traditsioonilise valikuga, mida toetab ajalooliselt väljakujunenud meeste sooroll. Mees juhib ühiskonda, on edukas äritegevuses, teenib palju raha, on mõjukas. Tütarlaste puhul on äri ja riigitöö aga uuema aja ilming. Samas presenteeritakse ajakirjanduses üsna ohtralt ärinaisi, kes teenivad hästi, juhivad ettevõtet, on sõltumatud. Sama kehtib ka riigitöö valdkonnas, siin on eeskujuks terve rida naispoliitikuid, ministreid ja ka riigikogu spiiker. Seega esindavad eeskujud kõike seda, mis eristab ajalooliselt väljakujunenud ettekujutust naise soorollist.

Selliste tulemuste taustal tekib paratamatult küsimus: KAS TÄNAPÄEVA ÜHISKOND MEHISTAB NAISI?

Mõned võrdluseks kasutatud samasuunalised uuringud:

• Almas, R. 1997. From the Society of Duty to the MarketPlace of Opportunity. Young, 2, 31-48
• Bourdieu, P. 1984. Distinction. A Social Critigue of the Judgement of Taste. London: Routledge ja Kegan Paul.
• Bourdieu, R. 1990. The Logic of Practise. Standford, California: Standford University Press.
• Casey, C. 1995. Work, Self and Society. After Industrialism. London, New York: Routledge.
• Coser, R. L. 1991. In Defense of Modernity. Role Complexity and Individual Autonomy. Standford, CA: Standford University Press.
• Holstein-Beck, S. 1995. Consistency and Change in the Lifeworld of Young Women. In J. Fornäs & G. Bolin (eds.), Youth Culture in Late Modernity, pp. 100-119. London: Sage.
• Karlsen,U.D. (2001). Some things never change: youth and occupational preferences.
• Acta Sociologica (prior to 2003); 2001, Vol. 44 Issue 3, p243-256.
• McMahon, M., & Patton, W. (1997). Gender differences in children's and adolescents' perceptions of influences on their career development. School Counselor, 44, 368-376.
• Schneider, B. and Stevenson, D. 1999. The Ambitious generations: America’s Teenagers, Motivated But Directionless. Yale University Press.
• Watson, C. M., Quatman, T., Edler, E. 2002. Career aspirations of adolescent girl: effects of achievement level, grade, and singel-sex school environment. Sex Roles: A Journal of Research.