Tunnetatud sidusust ennustavad tegurid ja seos tervisega
Eha Rüütel, Ene Lausvee
Tallinna Pedagoogikaülikool
Tunnetatud sidusus on Aaron Antonovsky (1979, 1987) poolt esitatud mõiste, mis tähistab üldist vastupanuressurssi, isiksuslikku eelsoodumust kogeda sündmusi mõistetavate, juhitavate ja mõtestatutena. Tunnetatud sidususe kujunemises on oluline osa lapsepõlve kogemustel, samas ei ole ühist seisukohta tunnetatud sidususe stabiilsuse osas täiskasvanueas - teatud elusündmuste ja stressi mõjul toimuvad potentsiaalsed muutused ei ole ilmselt nii harvad, kui eeldas Antonovsky.
Uuringu eesmärk. Võrrelda lapsepõlve ja praeguse eluolu tegurite seost tunnetatud sidususega kahes vanuselt ja sotsiaalmajanduslikult staatuselt erinevas grupis.
Valim. Uuritavateks olid üliõpilased (n = 173, 82 meest ja 91 naist, keskmine vanus 20,4) ja vanemaealised toimetulekuraskustega täiskasvanud (n = 186, 53 meest ja 133 naist, keskmine vanus 57,2).
Meetod. Kasutati selle uuringu jaoks koostatud struktureeritud küsimustikku, mis hõlmas küsimusi lapsepõlve ja praeguse eluperioodi sotsiaalmajanduslike näitajate kohta, tervisliku seisundi ja tervisekäitumise kohta ning tunnetatud sidususe (SOC-13, Antonovsky, 1987) ja püsiärevuse (STAI-T, Spielberger, Gorsuch, Lushene, 1970) küsimustikku.
Tulemused
Regressioonanalüüs tõi kõige olulisema tunnetatud sidususe ennustajana välja isiksusliku näitaja – püsiärevuse – nii noorte kui eakate grupis. Noorte grupis ennustasid lisaks sellele tugevamat tunnetatud sidusust madalam stressitase, suurem vanus ja lapsepõlve näitajatest – positiivsed suhted vanematega (R2 = 0,47; F = (4, 161) = 35,7; p < 0,001). Eakate grupis olid tugevama tunnetatud sidususe ennustajateks lisaks püsiärevusele väiksem alkoholitarbimine, suurem sõprade arv, madalam stressitase, paremad rahalised võimalused igapäevaste tarbimisvajaduste rahuldamisel ning lapsepõlvest – paremad lastevahelised suhted peres (R2 = 0,62; F = (6, 136) = 37,7; p < 0,001).
Tunnetatud sidusus oli oluliselt seotud subjektiivse tervisehinnanguga. Regressioonanalüüs näitas noorte grupis parema tervisehinnangu seost tugevama tunnetatud sidususe, tervisehäire puudumise, sagedasema sportimise ja kehakaaluga rahuloluga (R2 = 0,32; F = (4, 159) = 18,5; p < 0,001). Eakate grupis olid subjektiivse tervisehinnangu ennustajateks lisaks tunnetatud sidususele tervisehäire puudumine, parem majanduslik seis, väiksem alkoholitarbimine ning lapsepõlve mõjurina isa haridus (R2 = 0,46; F = (5, 140) = 24,0; p < 0,001), viimast loetakse pere sotsiaalmajandusliku staatuse näitajaks.
Kokkuvõte. Tunnetatud sidususe tugev seos püsiärevusega osutab isiksuslikule determineeritusele, samas on tunnetatud sidusus oluliselt seotud praeguse eluoluga, lapsepõlve mõjuritest tulevad esile suhted peres. Terviseseisundi kujundajatena on tunnetatud sidususe kui toimetulekuressursi kõrval oluliseks ka tervisekäitumuslikud harjumused. Eakate grupis tuleb esile ka majanduslik seis nii praegu kui ka kaudselt (isa hariduse kaudu) lapsepõlve mõjuna.
