6-8 novembril 2003.a. toimus Bischenbergis (Alzace) ES poolt korraldatud kolmepäevane konverents "New science and technology based professions in Europe". Konverentsist võttis osa 92 uurijat 25 Euroopa riigist. Sellele järgnes 10. novembril ühepäevane järjekordne, s.o. kolmas, ES kongress Strassbourgis. Nimetatud konverentsi raames peeti kolm sessiooni:

1. New trends in knowledge production and their impact on the scientific labour market.
2. The role of higher education in coping with new S&T needs in Europe.
3. Facilitating integration of scientists from Central and East European Countries (CEEC) into the European scientific area.

Allpool on kokkuvõtlikult esitatud olulisemad muljed ja tähelepanekud Bischenbergi konverentsist ja ES kongressist, loetelu tähtsamatest eelseisvatest ES poolt korraldatavatest üritustest ning lõpuks mõned asjakohased kasulikud lingid ja aadressid internetis.

Esimesel sessioonil esines põhiettekandega Soome Akadeemia President Prof.R.Vihko. Toon ära mõned iseloomulikumad statistilised andmed tema esinemisest. Üle 50% värsketest Soome doktoritest leiavad tööd väljaspoolt Soome ülikoole ja uurimisinstituute. Soome kulutab 3,5% oma RDP-st teaduse ja tehnoloogia edasiarendamisele. 1999.a. töötas meie põhjanaabritel iga 10 tuhande teenistuja kohta 99 uurijat. Alates 1975. a. on Soomes 22 aasta jooksul 3 korda kasvanud ülikooli diplomiga spetsialistide arv, samal ajal on kahekordistunud kutsekoolide lõpetajate arv ning samavõrra kahanenud kvalifitseerimata tööjõu arvuline koosseis.

Võib olla tähtsaim sõnum esimesest sessioonist seisneb selles, et arenenud Euroopa riikides saavad lähematel aastatel ainult 5% doktorantuuri lõpetanutest koha akadeemilistes asutustes ja uurimiskeskustes, ülejäänud on sunnitud oma oskustele ja teadmistele rakendust otsima äris, erasektoris, kindlustusseltsides j.m.s.

Seetõttu täiendatakse õpeasutuste curriculumid kiires korras uute kursustega, nagu näiteks aastased kommunikatsiooni kursused (Master degree Soomes, allikas Prof. J. Nuorteva). Prantsusmaal on mitu aastat kestvad "Doctorial seminars" - nädala jooksul peetakse seminare, mida korraldavad äriringkondade ja erasektori esindajad; seminaridel võtavad tudengid osa konkreetsete uurimisprojektide realiseerimisest.

Ülikoolide õppekavade koostamisel soovitatakse tungivalt loobuda jäigast ajalooliselt väljakujunenud temaatilisest ainejaotusest ning igati soositakse interdistsiplinaarset lähenemist juba algkursustest saadik. Järjest rohkem kasvab internetipõhise individuaalse õppimisprotsessi osakaal (palju lisainfot selle kohta leidub näiteks "Science Magazine" koduleheküljel, vt. alpool).

"Mobility schemes" - kui varem pidas ES oma tegevuses üheks prioriteetsemaks suunaks tingimuste loomist andekatele noortele teadlastele, doktorantidele ja postdoktorantidele kvalifikatsiooni tõstmiseks juhtivates Euroopa uurimisasutustes, siis viimasel ajal kõrvuti sellega pannakse järjest enam rõhku probleemile, kuidas "reintegreerida" neid oma sünnimaale: s.o. sotsiaalsete ja muude garantiide loomist, mis arvestaksid välismaal saadud tööstazhi pensioni määramisel jms. Seoses sellega kasvab mitmesuguste sotsioloogiliste uurimuste osakaal. Praegu peetakse kõige otstarbekamaks skeemi: kas 3-5 kuulised lähetused kvalifikatsiooni tõstmiseks noortele teadlastele või pikaajaline 5-6 aastane töö juhtivates Euroopa uurimiskeskustes postdoktorantidele, viimasel juhul koos vastavate sotsiaalsete garantiide loomisega kodumaal peale lepingu lõppemist.

Sotsioloogide esinemised Bischenhofis kuulusid kõige sisukamate ettekannete hulka (eeskätt Professor P. Tamas, Ungari Akadeemia Sotsioloogiliste Uurumiste Instituudi direktor). Olgu öeldud, "mobility" ei pruugi ilmtingimata tähendada juurdepääsu kõrgetasulise töö juurde: meelepärane, huvitav erialane töö uues kultuurilis-etnilises miljöös on täiendav ligitõmbav stiimul. Näiteks oli allakirjutanul võimalus vestelda Bischenhofis noore Soome sotsioloogiga, kes on mitu aastat töötanud Izmiri ülikoolis Türgis külalisprofessorina, kusjuures tema palk on sama mis kohalikul õppejõul, mis on vähemalt 4-5 korda madalam Soome keskmistest sissetulekutest.

Bischenhofi konverentsi ES korralduskomitee püüab mitte ainult deklaratsioonides, vaid ka oma tegudes anda noortele võimalusi mängida aktiivset rolli ES tegevuses. Bischenhofis leidis see tendents kajastust muuhulgas selles, et noored uurijad ja doktorandid võtsid aktiivselt sõna ja rääkisid oma probleemidest. Konverentsi viimasel päeval tehti kokkuvõtteid diskusioonidest ning formuleeriti konkreetseid soovitusi sessioonide kaupa. Seda ülesannet täitsid edukalt kolmeliikmelised rahvusvahelised noortest koosnevad "reporterite" meeskonnad (näiteks kolmanda sessiooni kokkuvõtteid koostasid üheskoos Hispaania, Sloveenia ja Ungari noored).

ES toetab uue rahvusvahelise organisatsiooni "Euroopa Uurimisnõukogu" (European Research Council, ERC) loomist. Juhtivatest Euroopa teadlastest koosnev ERC loodab saada kuni 50% Euroopa Ühenduse poolt teadus-tehnoloogia arengule ettenähtud summadest oma käsutusse ning kavatseb jagada juba lähemas tulevikus ligi 200 miljonit eurot aastas konkursi alusel 1000 parima projekti vahel. Üheks ERC prioriteediks on kindlustada noortele teadlastele juurdepääs kallitele uurimisvahenditele (näiteks Arktika ja Antarktika uurmislaevad) sõltumata uurija rahvuslikust kuuluvusest või tema sissetulekutest. ES juurde on loodud töögrupp eesotsas ES asepresidendi J. Langiga (Poola), mis aktiivselt tegeleb ERC formeerimise ja selle staatuse määramisega.

Mõningad organisatoorsed muudatused ES juhtkonnas. ES uueks presidendiks valiti Jean-Patrick Connerade (Inglismaa), ES sekretäriks Raymond Seltz (Prantsusmaa), mõlemad on erialalt füüsikud.

Järgmine ES kongress "Euroscience Open Forum" toimub plaani kohaselt Stockholmis 25-28 augustil 2004. a., kuid võrreldes seni peetud ES üritustega radikaalselt erinevalt. Juba praegu ületab ES liikmete arv 1250, kuid Strassbourgi kongressil viibis vaid ligi 100. Stockholmi oodatakse rohkem kui 1500 osavõtjat, kavas on terve rida paraleelsümpoosione teemadel "Evolution of life", "Humanity and Space", "Climate and Environmental Change", "Cognitive science", "Mind and Behaviour", "Science and Arts" jne. (vaata lähemalt: www.esof2004.org). "Euroscience Open Forum"-is nähakse esimest Pan-Euroopa teadlaste foorumit ning seda tahetakse edasipidi korraldada iga kahe aasta tagant seniste ES kongresside asemel.

Peterburi Ülikooli 300-aastase juubeli ürituste raames 9-11 aprillil 2003. a. peaks toimuma ES töögrupi "Science and Technology Transfer" poolt organiseeritud rahvusvaheline konverents ühiskondlike organisatsioonide rollist vahendajaina teaduse ja tehnoloogia arengul (vt. ES News, Nr21, lk.3).

Mõned ES-iga seotud lingid:

1. http://www.euroscience.org — ES kodulehekülg
2. http://www.esof2004.org — ES Open Forum 2004
3. http://www.alphagalileo.org — Interneti ES üleeuroopaline pressikeskus
4. http://www.mariecurie.org/surveys — Marie Curie Fellowship Association (MCFA)
5. http://nextwave.sciencemag.org — Science magazine
6. http://www.abg.asso.fr/ — Association Bernard Gregory (prantsuse keeles)
7. http://www.technospace.spb.ru — Peterburi Internet ajakiri «Technological space»
8. http://www.kiev.technology-transfer.net — Ukraina ES regionaalosakonna kodulehekülg

Izold Pustylnik Dr. Sci. Senior Research Associate Tartu observatory, 61602, Tõravere, Estonia e-mail: http://www.aai.ee/~izold/index1.html