Eetika kui otsustamise kriteerium
Ethics as a Criteria of Decision-Making
Anu Virovere, Jaana Liigand
EBS
Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas langetatakse otsuseid Eesti majanduses, uurimise aluseks on võetud erastamisotsused. Erastamine on Eesti majandustegevuses üks kaasaskäiv osa, seda juba viimased kümmekond aastat. Erastamine on üldjuhul riskiderohke ja tundlik teema mis on tihedalt seotud eetikaga.
Eetilistel majandusotsustel on mitu tunnust. üheks olulisemaks tuleb pidada erialast kompetentsust, mis on eelduseks tulemuslikkuse kasvule kulude suurenemiseta ja ressursside kokkuhoiule. Organisatsiooni klientidega seonduvad teenindamise, konfidentsiaalsuse ja õigluse printsiibid, mis väärtustavad nende huvide esmatähtsust, kaitsmist ja võrdsust. Moraalne vastutus rõhutab vajadust mitte kaasa aidata ebamoraalsele tegevusele ning seepärast tuleks näiteks vältida moraalinormidega vastuolus olevate tehingute toetamist. Tähtis on ka mõistuslikkus, mis avaldub eriti riskide hindamisel ja võtmisel. Loomulik on, et tegevus peab olema kooskõlas kehtivate seadustega. Eetilisus avaldub ka püüdes teha kõike võimalikult hästi, vältida lohakust, pinnapealsust ja ükskõiksust. Otsustel on mõju kaasajal, kuid samaväärselt tähtis on selle toime tulevikus.
Otsustamise teooriatest saab välja tuua kaks põhilist lähenemist – majanduslik ja psühholoogiline. Majandusteadlased tavaliselt oletavad, et turu käitumine on motiveeritud peamiselt materiaalsetest motivaatoritest ja majanduslikud otsused on juhitud peamiselt omakasust ja ratsionaalsusest.
Psühholoogias vaadeldakse inimest kui süsteemi, kes kodeerib ja interpreteerib kättesaadavat informatsiooni teadlikult ja ratsionaalselt, kuid samuti reguleerivad indiviidi käitumist vähem teadvuslikud faktorid. Psühholoogid peavad otsustamist interaktiivseks protsessiks, kus mitmed faktorid võivad seda mõjutada erineval viisil. Mõjuriteks võivad olla taju, tõekspidamised, ka sisemised motivaatorid nagu emotsioonid ja hoiakud, samuti mälu eelmistest otsustest ja nende tagajärgedest.
Majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes võib eristada kolme mõõdet:
- Majanduslik dimensioon, mis seostub ressurssidega ja väljendub hindades, kulutustes, intressimäärades, kasumis, mahtudes jne.
- Sotsio-poliitiline ulatus näitab seost inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuse, autonoomia ja korraldustega.
- Eetiline dimensioon iseloomustab, milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või organisatsioonide eesmärke. Eetiliseks tuleb pidada ka õigeaegselt otsustamist, sest ennatlik otsustamine või teadlik viivitamine otsustamisega võivad tekitada olulist kahju.
Erastamise puhul tuleb üheks kriteeriumiks valida kindlasti üldrahvalik hüve ja teisena kaaluda uuesti otsuse tagajärgi, nii lühi- kui ka pikaajalisi, samuti pöördumatust, seega enne majandusliku efektiivsuse analüüsi tuleb kaaluda kriteeriumeid, mis väljendavad üldist heaolu.
Antud töös tuuakse välja, millised on olnud kriteeriumid ja milline on olnud kasu olulisematest erastamisotsustest Eestis.
