Juhtimisotsuste kvaliteet konfliktianalüüsi põhjal
Quality of Management Decisions Based on Conflict Analysis

Anu Virovere, Jaan Ennulo
EBS

Juhtide tegevuse efektiivsuse hindamisel lähtutakse sageli sellest, milliseid otsuseid nad langetavad. Paljud juhtimisteoreetikud peavad just otsustamist juhi tegevuse peamiseks osaks, kuna juhi otsused mõjutavad paljusid inimgruppe ja sageli ka tervet organisatsiooni. Antud ettekandes käsitletakse juhi otsuseid, mis on seotud probleemide ja konfliktide lahendamisega organisatsioonis.

Konfliktiuuringud näitavad, et organisatsioonikonfliktide lahendamisel ei lähtuta organisatsiooni kui terviku huvidest, vaid konflikti osapooled taotlevad personaalset võimu või pealejäämist. Kui konflikti osapoolteks on juht ja alluv, siis eiratakse tavaliselt alluva õigusi ja enamikel juhtudel võidab juht. Organisatsioonikonflikt on viidud isiksuslikule tasandile, lahendatakse kui kahe isiku vaheline eraasi, jättes kõrvale organisatsiooni huvid ja konflikti lahendamisest tulenev võimalik kasu organisatsioonile. Uuringus toodi välja nii konfliktide põhjused kui ka konfliktide lahendamise viisid. Erilist tähelepanu pöörati sellele, millised olid kriteeriumid konfliktide lahendamisel ja kas peeti silmas organisatsiooni eesmärke ja põhiväärtusi. Püstitati küsimus juhtide personaalsetest oskustest ja võimetest, millest sõltub konfliktide lahendamine ja probleemide tajumine. ?heks oluliseks oskuseks, mis võimaldab probleeme terviklikult näha ja olla seetõttu parem otsustaja, on kontseptuaalse mõtlemise võime.

L. Edvinsson (Ettevõtluse pikkuskraadid, 2003) arvab, et on olemas vaimne võimekus e SQ (spiritual intelligence), mis tähendab võimet seada meie tegevused, kogemused ja ka otsustused laiemasse tähendusrikkamasse konteksti. See sisaldab võimet olla loov, muuta reegleid ja olukordi. Seega võib väita, et inimesed, kellel on kõrge SQ suudavad lahendada konflikte organisatsiooni kui terviku huvidest lähtuvalt, näha kaugemaid tagajärgi ja viia konkreetne konflikt laiemasse konteksti.

D.Goleman (1995) juhtis tähelepanu sellele, et konfliktide lahendamine sõltub ka emotsionaalsest intelligentsusest EQ-st – mõtlemisest, mis tekitab meis empaatiat, kaastunnet ja võimet reageerida sobivalt valule või naudingule. Eestis läbi viidud tippjuhiuuringud näitasid, et tippjuhil on vähe empaatiat, seda on kinnitanud ka konfliktiuuring. Otsused, mida langetab juht konfliktsituatsioonis ei ole eetilised ega ka ettevõtte kasu järgivad.

Seega annab konfliktiuuring võimaluse hinnata nii organisatsioonides esinevaid probleeme, juhtide oskust neid lahendada ning juhtide võimet lähtuda oma otsustes organisatsiooni huvidest.