Lapsepõlvekogemus – teetähis oma mina otsinguil

Anne Tiko
Tallinna Pedagoogikaülikool

Ettekandes annan ülevaate uurimusest, mis on suunatud lapsepõlvemälestustele ja lapsepõlve tähendusele erinevast põlvkonnast pärit eestlaste elukäigus nende eneste hinnanguil. Tegu on 2004. aastal teostatud kvalitatiivse uurimusega.

Palusin respondentidel vastata kolmele küsimusele: 1. Mis meenub mulle , kui mõtlen oma lapsepõlvele. 2. Mida võtsin lapsepõlvest kaasa oma täiskasvanuellu. 3. Kes või mis on enim mõjutanud, et olen täna inimesena see, kes olen. Valim oli käepärane, osalt kasutasin ka lumepallimeetodit. Esitasin need küsimused oma kolleegidele ülikoolist ja sotsiaaltöö osakonna üliõpilastele. Samas palusin need küsimused esitada ka oma vanematele- vanavanematele. Teisalt palusin vangla sotsiaaltöötajail küsitleda oma kliente. Nii koosneb valim kahest osast : haritud ja toimetulevad inimesed , ning kinnipeetavad .Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste vastuseid saan võrrelda soome sotsiaaltöö üliõpilaste vastustega. Analüüs toimus nii ealises, soolises kui toimetulekut arvestavas plaanis. Analüüsis kasutasin tematiseerimist- kirjutasin välja kõik teemakohased väited, registreerisin nende korduvuse ja varieeruvuse.

Töö teoreetiliseks lähtekohaks on U.Bronfenbrenneri hilised tööd., ning kontseptsioonid arengu riski- ja jõuvarudest ning lapsepõlve rollist isiksuse elukaares.