Teadvus tasemelises maailmas
Consciousness in the leveled world
Andres Soosaar
Tartu Ülikooli füsioloogia instituut
e-post: Andres.Soosaar@ut.ee
Just Fred Dretske 1995. a. ilmunud raamatu pealkiri „Naturalizing the Mind“ on oluliselt motiveerinud käesoleva ettekande teemavalikut ja sisu. Inimese tunnetusliku tegevuse sagedaseks eesmärgiks on uuritava mõistmise ja olemasolevasse maailmapilti viimise kaudu see uuritav objekt naturaliseerida, st muuta see üleloomulikust ja arusaamatust loomulikuks ning arusaadavaks. Vaim ja teadvus on läbi aegade olnud valdkonnad, mida hoolimata arvukatest üritamistest on õnnestunud suhteliselt viletsasti naturaliseerida. Uurijate optimism teadvuse naturaliseeritavuse suhtes on kõikunud üsna suurel määral kaalutletud optimismist (enamus teadlasi) intuitiivse ja põhjaliku skepsise ja pessimismini (kaasaegsetest filosoofidest näiteks Colin McGinn). Veel 1990te keskpaigas alustas Jeffrey Gray oma mõjukat tööd tõdemusega, et küsimusele, kuidas aju genereerib teadvustatud kogemuse, vastasid 20 aastat tagasi enamus teadlasi, et tegemist on küsimusega filosoofidele ning enamus filosoofe pidasid üheks sügava lingivistilise segaduse sümptomiks. Järgnenud mõnekümne aastaga on teadvus ise saanud taas teaduslikuks probleemiks, vt http://assc.caltech.edu ning üha suurema innuga üritavad teadlased oma meetoditega teadvuse saladusi lahendada.
Kuidas on olukord nähtuse naturaliseerimisega selle ontoloogilise külje pealt? Kas olukorda iseloomustab seisukoht, et mida rohkem fakte ja seosed, seda rohkem naturaalsust? Eks muuhulgas sõltub vastus muidugi sellest, kas nähtused saavadki üldse olla rohkem või vähem naturaalsed. Ehk on hoopis nii, et mingi asi kas on või ei ole naturaalne või hoopis kõik maailmas olev on naturaalne? Jättes ontoloogilised asjaolud kõrvale, on ilmne, et tunnetuspõhine ja seletuslik nähtuse järkjärguline naturaliseerimine on teadusliku tegevuse tavaline praktika.
Mingi nähtuse naturaliseerimist võiks laias laastus mõista kahte moodi: kas seletuslike skeemide järjest täpsema sobitumisena olemasolevasse faktoloogiasse või teatud õigete (loomulike) lähenemiste-arusaamade leidmist ja aktsepteerimist. Maailma naturaliseerimise üheks väga levinud viisiks on vaadelda nähtusi tasemelise ja hierarhilise organisatsiooni kontekstis. Tasemelisusest räägitakse nii objektide struktuuri kui omaduste ja funktsioonidega seoses. Ka teadvuse mõistmisel paigutatakse see sageli tasemelisse maailma, kuid teada tuntud raskuseks on siin jätkuv teadvusliku olemuse seletuslik ebamäärasus, mis toob kergesti teadvuse ja teadvusliku paigutumise erinevatesse ja omavahel õige raskesti seostuvatesse tasemete ridadesse. Teadvus kui seisund paigutub kaasaegse teadvuse teaduse kanooniliste arusaamade kohaselt ontoloogiliste tasemeridade tipus, mida iseloomustab kõrge komplekssus ja erilised omadused. Samas ollakse teadvuse sisude tasemetele paigutamisega päris hädas, sest raske on samale mõõtmele viia vaimse sedavõrd erinevaid nähtusi kui tajud, emotsioonid ja mõtted. Erinevate tasemeridade seostumised on siiski hädavajalikud, kui ollakse seisukohal, et teadvust iseloomustab ühtsus, mida peetakse sageli naturaalsele iseloomulikuks Teadvuse sisemine ühtsus omakorda võib osutuda raskuseks Dretske eksternalistlikule katsele naturaliseerida teadvust.
Kirjandus.
Dretske, F. Naturalizing the Mind. MIT Press, 1995.
Gray J. The contents of consciousness: a neurophysiological conjecture. Behavioral and Brain Sciences, 1995, 18, 659-676.
